Wednesday, December 1, 2010
otsast peale, jälle
kohe täitsa omaenda higi ja pisaratega teenitud kohta. kus on oma koht ja soe ja rahulik ja mõnus olla. kus pole koguaeg midagi sebida vaid saabki hetkeks aja maha võtta.
hämmastav on inimestele jälle seletada, et kolin. ju siis otsin seda "oma ja head". võinoh, jokega koos otsime. meiega on ka üks meie parimaid sõpru, kes elab teises toas. proovime üksteist mitte lämmatada ja olla head naabrid.
mul on koguaeg oma praeguses kodus nii meeletult, meeletult külm, et ma ei taha enam. ma ei taha olla õnnetu ja väsinud, tülpinud ning stressis. tahan olla õnnelik. pigem olen üüri võrra vaesem, aga rahul.
see kolimine peaks nüüd jääma viimaseks, sest leping on pikaajaline ja ausalt öeldes tunnen end seal ka hästi. uueks aastaks tuleb minu ja joke perre ka kolmas liige, niet elu peaks eriti mõnus olema.
veel tahaks mainida, et see lumi, külm ja kargus on mõnus, sest talv on mu arvates ilusaim aastaaeg. hea on istuda kamina ees, juua teed ning vaadata aeglaselt alla poole keerlevaid lumehelbeid.
tahan nüüd blogipostituste arve suurendada, piinlik, et seda nii vähe teen.
olge muhedad ja palju lund kõigile! :)
Kiisu
Sunday, November 14, 2010
taastus
kuulan evanescence'i "lithium"i.. ja meelde tulevad vanad ajad. kõlab melanhoolselt, aga ma tõesti tahaksin tagasi paari aega oma nö "eelmisest elust". koguaeg oli nii põnev..
mitte et mul praegu oleks igav elu. kool on hästi suureks osaks minu elust saanud (jep, uskumatu, et mina seda ütlen), koormus on lihtsalt nii palju kasvanud. ma õpin ja töötan, töötan ja õpin. õppimise juures mõtlen ka seda, et õpin elama. hämmastav kui palju olen ma arenenud sellest ajast, kui omaenda elu alustasin. üks mu kallis klassivend ütles, et ma olen tema arvates muutunud lihtsalt 180 kraadi. muidugi ta ei mõelnud seda hea tooniga, aga ma ei nõustu selles temaga. olen küll muutunud, paraku ma lihtsalt pidin, aga oma kallite jaoks olen jäänud ikka selleks samaks, kes ma enne olin- kes ma koguaeg olen olnud.
minu praeguses elukohas, hostel Loomingus, olen tegelikult rahul. me oleme jokega muutunud palju palju vastutustundlikumateks ja palju tublimateks inimesteks. kahju ainult, no matter how hard we try, still we aren't as good as we have to be. ja see on kurb, sest me püüame ja areneme, me ei oska laksust teha kõiki asju superhästi. aga see on omaette teema.
kes veel ei tea, siis Looming on üks mõnus hostel Tartus, kuhu on kokku sulandatud mõnu atosfäär, sõbralikkus, taaskasutus ja asjade nostalgiline hõng. see kõik muudab selle hosteli mõnusalt hubaseks ja koduseks. tulge kindlasti külla! www.loominghostel.ee
vahetasin oma telefoni välja, nüüd olen ka moodne puutetundlik inimene. kaalust alla pole ma suutnud võtta ja ausalt öeldes tunnen ennast oma kehas mõnusalt ja hästi. niiet, pole siin mingit kobisemist.
jokega on meil kõik suurepärases korras, täna sai meil just 9 kuud koosolemist täis. oleme õnnelikud ja armunud, täpselt nagu enne.
aga ma tahan öelda lõpetuseks seda, et mul on kahju, et ma olen nii palju halba teinud inimestele, kes minust rohkem ootasid. ja mõtlen selle all üht kindat inimest eriti. mõtlen talle tihti.
aga olge kõik terved ja rõõmsad!
lehvitan!
Kiisu
Sunday, August 29, 2010
kõik on uus septembri kuus
kokkuvõtteks võiks vist öelda, et oli üks rahulikum suvi labi aegade. tööl ma ei käinud, väga ei teinud midagi, puhkasin ja kahjuks kogusin ka kilosid. jätkan ikka KHKs, ärge küsige miks. avastasin, et mul on eriti lõõskava päikese suhtes konkreetselt allergia, mis on natuke imelik. aga nojah, mina ja mu eripärad. elasime suvi otsa jokega ninapidi koos ja läksime tihti karvupidi kokku. temperamentsed kaslased, mis siin ikka tahta.
esimese septembri seisuga sana öelda, et olen kaks korda laulnud täitsa üksi suurel vanemuise laval. see on super tunne, mis seal laval mind valdab. mõnus.
nüüd nädalavahetusel käisime jokega koos jänedal, minu vanaema ja vanaisa juures. tutvustamis lapselapse meest. :D järgmisel nädalavahetusel ootab meid suur 50. juubel, juubilariks mu kasuisa, kuhu joke ka tuleb. niiet saab kogu suguvõsa näha, ühe hoobiga. veel tähistasime agne sünnipäeva, suvel joke ja joke venna sünnipäeva. 28. oktoober on hea päev, kui ka mina saan täisealiseks. üpriski väga ootan seda.
vahetasin oma telefoni välja, sest sõnumite lugetavuse puudumine ületas igasuguse taluvuse piiri. õnnestus soetada mitmeid paare kingi ja erinevaid riideid.
aga nüüd algab kool, ja läheb jälle põnevaks. seniks siis aga lehvitan ja soovin ilusat sügist!
Kiisu
Friday, June 11, 2010
shubiduappapapujeah!
täna on mul esimene proovitööpäev mingi kiirtoidurestoranis, see oleks tore, kui sinna saaksin. jokel oli eile töövestlus, eriti fancy's firmas.
eile käisin maal, kus nägin oma imearmast vanema ja vanaisa ka. tore oli nendega juttu puhuda ja pannkooke süüa koos kakaoga. hommikune rongipeale minek oli omaette teema, sest avastasin linnas, et jätsin pangakaardi maha. joke tuli kähku bussiga kesklinna ja siis jooksime rongijaama. kus rong startis, kuid nähes higist ja vihmast tilkuvat carolit, siiski peatus (abiks oli vist ka joke roheline pusa ja see, et ta lehvitas).
tulin siis õhtupoole tartusse ja olin jube väsinud, sest tõusin kell viis. aga läksime jokega hoopis KINGI ostma. ja uskuge või mitte, MA SAIN N E L I paari kingi. wippiduee! eriti meeldivad mulle salatirohelised sussikingad! :)
niiii.. siis käisime Ristiisa pubis söömas, väga super koht on see. lõpuks ostsime piima ja hommikuhelbeid ja läksime ühikasse.
üür on makstud, kingad ostetud, söök olemas. :)
ja ma ei suuda pühapäeva ära oodata! aga karl, kui sa peaksid kiirnuudleid serveerima, siis.. -.-
armastan teid!
Kiisu
Monday, May 24, 2010
now it's going to be a whole new kind of love
ma armastan oma elu!
Kiisu
Thursday, May 20, 2010
summertime
koolis on haigelt palav ja caroli kõik suveriided on ju ka sauel -.- ma ei suuda juba ära oodata, millal ma kõik oma suveasjad saan ära toddud ning ka kingad ja kõik muu!
panin täna läätsed silma ja jõudsin kenasti kooli, kui üks lihtsalt ripsmete külge kinni jäi pilgutamisel ja hopsti! põrandale kukkus. niiet, ma olin kuni uuesti ühikasse jõudmiseni ühest silmast pime. see on naljakas tunne.
avastasin täna, et mul on ühes aines hinne välja pandud, mis tähendab neljapäeviti kolm reaalset tundi kauem magamist. yay!
ma ei tea, mis mul viga on, kuid kuulan viimasel ajal r'n'b muusikat hästi palju. mõnus. ja samuti just jazz lugusid, aga seda elleri mõjutusel.
alustasin oma suvedieediga: SIDRUNIVESI. eile jõin ära viis liitrit, täna olen ühega hakkama saanud alles. aga noh, päev on veel ees. varsti pean minagi kooli minema.
9. juunil on meil siis eriala teooria ja praktika eksam. teooria tõotab tulla normaalne, kuid praktikas peame tegema kolmekäigulise lõuna. minu valid oli siis eelroog ja magustoit. eelroaks võtsin taipärase mereandide supi ning magustoiduks mustikaparfee. parfeed ma teinud kunagi pole, aga linda mingil sünnipäeval oli see nii hea, et ma tahan seda juba ise teha!
joke on armas! joke on naljakas! joke on imeline! joket ma armastan palju palju palju!
teistele kõigile ka palju suudlusi!
Kiisu
Wednesday, May 19, 2010
tallinn, tallinn, tallinn
Kiisu
Monday, May 17, 2010
welcome to sadness
kurb tuju on hetkel. lugesin oma endiste klassikaaslaste blogisid ja vaatan, et kassu on norras, anni tõmbleb saue ja tallinna vahet, linda niisamuti, cätul, andul ja laural on eksamid tulemas..
kõik on nii laiali.. ma ei tea.. ma ei oskagi muud öelda, kui et ma tõesti tõesti tõesti igatsen neid.
mul on homme kooli preemiareis narva, kus külastame linnust, einestame mingis restoranis ning siis läheme spasse. tõeline luksus. üleüldse, nüüd hakkas ka minul jälle kool ning oh rõõmu, ka vene keel. ning mu õpetaja on nii ... arusaamatu. nii tugevat aksenti 25 aastase õpetajastaaši juures pole ma veel näinud. see keel ei hakka mulle kunagi külge..
eelmise nädala veetsin jõgeval puhates ning superpäikselise nädalavahetuse aias töötades. päikest ma muidugi ei saanud aga noh, minu puhul pole ka ime.
üleüldse on siin tartus ilmad nii megasuvised koguaeg, et kui ma hommikuti jooksma lähen, paitab mu nahka mõnus suvetuul. see on nii hea. jõgeval tantsisime pühapäeval äikesevihmas. :)
hakkasin hiljuti mõtlema sellele, mis oleks siis saanud, kui oleksin jäänud sauele.. ma õpiksin tuttavas koolis oma armastatud inimestega, laulaksin oma armastatud õpetajaga, võistleksin ja kõik oleks nii nagu ikka. aga nüüd, kooliaasta lõppedes vaatan tagasi oma 9le kuule siin tartus ja pean tõdema, et kuigi mul oli raske, ja kuigi ma palju nutsin ja kuigi mul pole väga tervist olnud, ja kuigi mu klass vihkab mind, on see olnud mu elu kõige kõige parem otsus üldse. ma leidsin joke, sain targemaks, sain kulbiga elukogemust, suutsin tartu kõige suurema kooli, kutsehariduskeskuse, esilauljaks pürgida, suutsin tartumaa suurimal lauluvõistlusel eripreemia saada ning lisaks kõigele ka uut töökogemust kokana ja üldse palju uut kokandusega seotut.
niiet võib öelda, et ma olen tubli olnud.
ja kõige suurem ning positiivsem asi on see, et leidsin endale perekonna..
vaadates aknast välja suvisesse tartusse, kus õuna- ja kirsipuud õitsevad, tunnen end õnnelikuna, sest ma pean hakkama saama ja ma saangi!
suured ja südamlikud kallistused kassule, annile, lindale, laurale, cätule, andule, carmenile, emmele, kiisule, ruulidele ning kõikidele armsatele endistele koolikaaslastele! eriti suured õnnesoovid tänavustele abiturientidele, keda ma nädalas korra meenutan või taban end nendele mõtlemast!
Kiisu
Friday, May 7, 2010
totaalne muutumine!
minu arvates on see nii äge!
yay!
Kiisu
Thursday, April 29, 2010
kaua aega tagasi..
nüüd teen seda uuesti. tulime jokega just kinost ja ma kõndisin terve tee paljajalu. toredalt valus oli.
viimase aja suurim uudis on vist see, et käin tööl. jep, olen tubli.
ma ei teagi kohe, mida kõike siia kirjutama peaks.. või võiks.
24. aprillil oli üle Tartuline lauluvõistlus, sain seal eripreemia. 24 osavõtja seast seda saada on muidugi päris tore, niiet olen rahul.
jokega on meil kõik hästi, koos käime tööl ja enamasti teeme kõike koos. olime koos haiged ka just.
praegu mul pole und. naljakas, sest kell on juba 2.10 ja mina veel üleval. kuulan evanescencet ja masetsen natuke, sest ma nii väga igatsen annit ja lindat. lihtsalt nii nii nii väga. ja tegelikult tahaks jõgevale minna, sest tunnen end seal nii koduselt ja joke emme on mulle viimasel ajal nii suureks toaks olnud, et proovin teda samuti aidata.
8. mail peame joke väikeõe, bente sünnipäeva, ja ma pean seal laulma, sest bente nõudis. ja minu mõelda on seal ka mängud, ja meil on bentega kokkulepe, et kui ta hea laps on (uskuge, tal ei tule see just kõige paremini välja), siis ma teen talle maailma parima sünnipäeva.
9.mail on emadepäev ja ma tahan siis kindlasti joke emmet rõõmustada. ja anni emmet ka. ja omaenda emmet, aga arvan, et ma koju siiski ei lähe.
ma pole nii ammu tallinna sattunud, võibolla sellel nädalal lähen... ei tea..
evanescence on nii tore :)
pean nüüd hoolas olema, sest töö on peale kooli alates kella poole viiest üheksani ja mul on kindlasti vaja harjutada oma sisseastumiskatseteks.
sain endale ka uue duetipartneri, kelle on üks ägedamaid hääli maailmas, tõesti..
ma igatsen joket, sest olen harjunud temaga koos olema ja tema kaisus tuduma. mul on viimasel ajal kohutavalt halb ja segane uni.. ma ei tea miks. ja temaga on kindel tunne, aga üksi magades on kõhe..
aga mul on väga kurb tuju praegu... sest ma igatsen lähedust ja sõpruse tunnet, aga tean, et oma klassilt ma seda enam loota ei saa, mis on kurb. tahaksin tagasi oma eelmisi klassikaaslasi.. igatsen teid!
aga ma vist lõpetan nüüd. loodan, et kõigil mu kallitel on kõik hästi! armastan teid!
Kiisu
Sunday, April 11, 2010
mida teha, mida teha?
üldiselt on kõik päris normaalne. olen kenasti end ühikasse sisse seadnud ja kujundanud kõik nii nagu ise tahan. mul on ka perekesked nädalavahetused olnud ja eile korraldasin joke emmele veiniõhtu erinevate suupistetega. talle väga meeldis.
tahaks juba, et kõik see halb ja masendav läbi saaks. tahaks kingadega õues käia, kleite ja seelikuid kanda ja mõnusalt aega veeta. ja tahaks NII väga ellerisse sisse saada.
ja samuti võisk täituda minu ja loodetavasti ka joke pisike salasoov.. see teeks mu maailma õnnelikumaks naiseks.
Kiisu
Monday, March 29, 2010
muutused
Thursday, March 25, 2010
esimene kord
Monday, March 22, 2010
tardumus
kiisu
Friday, March 19, 2010
vaimustav, võrratu, suurepärane
hommikud
Thursday, March 18, 2010
mine ära
Wednesday, March 17, 2010
oh õnne
Monday, March 15, 2010
NO MIDA VEEL?
MIDA? MIDA? MIDA?
mis toimub?
me peame oma tubades passima. jee. jee. jee.
sest üldse pole igav, oh ei :)
Väga pahane Kiisu
kilplane
sellepuhul sain armsa liiliaõie!
Kiisu
oh, so so long time ago
niiet vabandused.
mis ma oskan kirjutada. mvahepeal on nii hirmus palju juhtunud- head ja halba. halvast ma rääkida ei saa, vähemalt mitte siin.
aga näiteks kohtusin joke emmega. ja joke perega. uskumatu, kui soojad võivad inimesed olla. joke emme on maailmaparim, ja me juba usaldame üksteist, täielikult. niisiis, olengi kaks viimast nädalavahetust jõgeval tsillinud. tal on nunnu ja üliemotsionaalne väike õde, kes mind jumaldab ja keda mina jumaldan. ja muidugi, jokega öösiti küünlavalgel kahekesi jutustada... see on midagi meeliülendavat.
vahepeal suutin oma hääle ära kaotada. konkreetselt. kaotasin ära. häält LIHTSALT ei tulnud. siis ma kirjutasin hästi palju muusikat, hästi palju sõnu. niiet, kui ma kunagi klaveri taha satun, siis valan selle kõik kokku ja teen ühe hea loo.
varsti on sauel võistlus, kus tahaks laulda. ja varsti on tartus ka võistlus, kus laulan. jee. :)
tegin ka otsuse, et pingutan, et saada sel aastal ellerisse laulu erialale sisse. sel juhul good bye, khk, and welcome new and perfect life.
täna on täiesti kirjeldamatu väsimus peal. silmad vajuvad kinni ja haigutus on kui kleebitud mu näole. imelik.
jokel kustus eile ära tema kõige kõige kõige lemmikuma bändi Nirvana valitud ja sorteeritud lood, Korni lood ja Nightwishi lood. me veel detektiivime, et kuhu need kadusid aga joke on õnentu ja siis olen ju ka mina õnnetu.
ahjaa, kohtusin ka joke ekstüdrukuga, hessuga. ta on tore, tal on hästi ilusad silmad aga ma olen nii armukade, sest nad suhtlevad tihedalt. ja kuigi ma tean ja annan endale aru, et mitte iialgi poleks mul selleks vähimatki põhjust, ei suuda maendas ära hoida tulena lahvatavat kadedust, kui hessu helistab.
lugesin ka läbi Dickensi "David Copperfieldi", mis on täiesti suurepärane ja ääretult ilus raamat. see kirjakeel ja kpgu sõnakasutuse- ja põimimise osavus on väga inspireeriv.
ma ei oskagi enam kirjutada praegu. eks varsti jälle kohutme. pean laulma minema :)
Kiisu
Wednesday, March 3, 2010
kuid vahel ma tunnen, et kõik on võimalik
DAMN, i'm so lucky, cause you always get what you deserve the most.
kindlasti toob kogu see asi veel endaga igasugust jama, aga nüüd olen ma sellest üle.
haha, lõpuks võidab ikkagi ja ainult õiglus.
ma olen ilmselt õel ja vastik ja paha ja kõik muu halb, aga KAHJU KÜLL :)
Kiisu
meeldetuletus
pidin selle lihtsalt siia üles kirjutama.
Kiisu
jagatud rõõm
Seether ja Amy Lee- Broken
Kuidas on võimalik, et suudetakse luua selline lugu, mille ääretult lihtne ja loogiline meloodia ning samamoodi hästi paeluv, kuid kerge harmoonia omavahel nii täiuslikus balansis on? Kui ma loen neid sõnu ja kuulan seda lugu, siis see puudutab mind. Tõsiselt.
I wanted you to know I love the way you laugh
I wanna hold you high and steal your pain away
I keep your photograph and I know it serves me well
I wanna hold you high and steal your pain
'Cause I'm broken when I'm lonesome
And I don't feel right when you're gone away
You've gone away, you don't feel me, here anymore
The worst is over now and we can breathe again
I wanna hold you high, you steal my pain away
There's so much left to learn, and no one left to fight
I wanna hold you high and steal your pain
'Cause I'm broken when I'm open
And I don't feel like I am strong enough
'Cause I'm broken when I'm lonesome
And I don't feel right when you're gone away
'Cause I'm broken when I'm lonesome
And I don't feel right when you're gone away
You've gone away
You don't feel me here anymore
Joke on mulle nii palju andnud, kasvõi minu juurde toonud nii palju uut muusikat. See on nii positiivne. Ja see lugu on nii väga sellemoodi, mida ma ta vastu tunnen.
Ja siis vaatasin mingit suvakat Vova muusikakanalit vms ja kuulsin üht lugu, mis on nii ääretult lihtne aga nii kaunis, et täidab mind piiritu õnnetundega. Ma polnud sellest bändist, Within Temptation, enne kuulnud, kuid avastan järjest hästi ägedaid lugusid neilt. Aga mu lemmik on siiski "Utopia". Need sõnad...
The burning desire to live and roam free
It shines in the dark
And it grows within me
You're holding my hand but you don't understand
So where I am going, you won't be in the end
I'm dreaming in colors
Of getting the chance
I'm dreaming of China; the perfect romance
In search of the door to open your mind
In search of the cure of mankind
Help us we're drowning
So closed up inside
Why does it rain, rain, rain down on Utopia?
Why does it have to kill the ideal of who we are?
Why does it rain, rain, rain down on Utopia?
And when the lights die down, telling us who we are?
I'm searching for answers
not given for free
They're hidden inside, is there life within me?
You're holding my hand but you don't understand
So I'm taking the road all alone in the end
I'm dreaming in colors, no boundaries are there
I'm dreaming the dream, we all seem to share
In search of the door, to open your mind
In search of the cure of mankind
Help us we're drowning
So closed up inside
Why does it rain, rain, rain down on Utopia
Why does it have to kill the ideal of who we are?
Why does it rain, rain, rain, down on Utopia?
And when the lights die down, telling us who we are
Why does it rain, rain, rain down on Utopia
Why does it have to kill the ideal of who we are?
Why does it rain, rain, rain down on Utopia
And when the lights die down, telling us who we are
Why does it rain?
Kui keegi, kes iganes mu blogi jälgib, viitsib, siis kuulake neid. Mulle jubedalt meeldivad need lood. Tõesti meeldivad.
Mu sees lahvatas praegu suur õnne-rõõmu-armastuse õhupall! :)
Kiisu
naljakas
nii armas, et arvasin, et mul on täna vaba päev ja siis hommikul õpetaja helistas ja ütles "sorri, ma unustasin sulle eile öelda" :)
tegelikult on viimasel ajal hästi palju märkimisväärset juhtunud aga ilmselt pole kõike seda sobilik siia kirjutada. see on lihtsalt nii naljakas, kuidas inimesed suhtuvad mõnda paari. nagu oleks see koolis ainus ja nagu poleks muud midagi, millest vaimustada. näiteks, kui me jokega sööme- kõik vaatavad. kui me räägime- kõik vaatavad. ja hiljem räägitakse meist. nii imelik. nii ... harjumatu.
plaanin täna minna linna ja siiski need unistuste saapad endale ära osta. ja siis kavatsen veel osta juuksevärvi ja end natuke ära salgutada. õhtul on veel plaanis jokele teha üks ülimaitsev singi-juustu omlett. niiet.. nagu meeleheitel koduperenaine või midagi.
ilmselt kirjutan täna veel. seniks aga ilusat päeva ja kohtume jälle!
Kiisu
Monday, March 1, 2010
hingede põimumine
ma ei tea, kas olete seda kunagi kogenud. mina olen. neli korda.
carmen- mu kaksikõde. meie empaatia temaga, meie üksteise mõistmine ja tunnetamine on midagi, mis saab olla ainult kaksikõdedel. me tunneme teineteise tundeid, meid kummitavad ühed ja samad laulud, vähemalt varem oli nii. ma tunnen temaga hästi hästi suurt lähedust. ohja, me kakleme, koguaeg ja me sõimame. aga me armastame üksteist. ja see on midagi meeliülendavalt suurt.
anni- me oleme sõbrad olnud 13 pikka aastat. me mõistame teineteist, me tunneme teineteist. me oleme vastandid, aga nii sarnased. ma ei oska tegelikult isegi sõnadesse panna. meid on tihti õdedeks peetud. see on äge. aga meil on ka olnud tülisid, kunagi näiteks eelmisel aastal bioloogias. õpetaja mainis mingeid "pereprobleeme". see oli tegelikult naljakas. aga mis kõige tähtsam: me julgeme teineteisele oma arvamuse välja öelda. sest see on aus ja me oleme juba piisavalt kaua sõbrad olnud, et mitte aususe peale vihastada. ma tean, et anni on mulle palju rohkem andnud, kui ma väärt olen.. aga ma proovin olla talle alati ja igavesti kõikidest see, kes teda alati aitab!
linda- ka temaga on selline hea ja soe tunne, justkui mõistaksime teineteise mõtteid. vähemalt minul on nii. ta on niii soe ja südamlik inimene, aga me oleme tegelikult mõtlemistes täielikud vastandid. see mida ma olen temaga julgenud jagada, on midagi palju enamat kui lihtsalt sõprus. tunne ta vast puhast, siirast ja suurt armastust.
ja joke- sidus mind elu külge niidiga, mis on purunematu. ma ei oska enam midagi öelda... he's the only one for me. ma armastan teda, nii nii nii palju ja kuulun täielikult talle.
a nüüd läks jamaks. ja ma pean lõpetama.
Kiisu
...
i embrace of a belief in you, my dear. like a spring in every way. you make me feel alive, you bind me to life with million every way.
i quess that means, that i really, really, really need you, love you and i'm yours!
Kiisu
i'll sing to share
ja nii ongi. miks ma laulan? miks ma tahan esineda? sellepärast, et kui vähemalt ühele inimesele siin maailmas läheb korda see kuidas ma laulan ja see, miks ma laulan ja see millest ma laulan, on mu missioon siin ilmas täidetud. muusika on mu olemus, mu minevik, mu tulevik, mu olevik. mul on selle kohta igapäev midagi avastada ja igapäev midagi õppida. see on nii müstiline.
muusika on mind nii palju aidanud. nii nii nii palju.
mu elu on pühendatud sellele!
Kiisu
please, please forgive me..
palun anna mulle andeks, et sa end nii halvasti tunned selle eest, mida osaliselt mina tegin. täiesti tahtmatult.. ma saan sinust aru, ta on sulle kallis ja nüüd olen mina te vahel. ma ei tahtnud kunagi nii. ma ei mõelnud, et ... et seetõttu sina õnnetuks saad. mul on nii kahju.
palun anna andeks! palun sind!
Kiisu
trööst
within temptation- angels
within temptation- memories
within tempatiton- utopia
seether feat. amy lee- broken
evanescence- breath no more
evanescence- missing
evanescence- hello
evanescence- lithium
evanscence- my immortal
evanescence- call me when you're sober
evanescence- bring me to life
tahaks praegu klaverit mängida ja kirjutada üles ühe loo, mis mul juba pikemat aega peas kummitab. tahaks muusikat luua ja sellesse kõik valada. tahaks vormida head sõnad, tahaks teistele midagi endast anda. ja tahaks kõiki neid laule, mida ülal nimetasin, laulda ja lihtsalt selle kogu valu endast välja nutta.
ühikas pole see küll võimalik.
olgu teil palju palju parem aeg praegu!
Kiisu
miks?
miks on nii, et sellised asjad juhtuvad siis, kui ma kõige õnnelikum olen? miks on nii, et ma ei suuda üle saada ja olen ikka selline nõrk ja haavatav? miks niimoodi tehakse? miks ei hoolita üksteisest? miks sekkutaks eteiste ellu ja õnne? miks ei suudeta elada eelarvamuste ning kuulujuttudeta? miks tehakse haiget? miks on nii, et õnnelikkus tekitab kadedust, kadedus sünnitab viha ja viha paneb tegema haiget? miks valitakse välja pealtnäha tugevad ja asutakse neid siis materdama? miks ma ennast nii piinan? miks ma ei suuda sellest üle olla? ja miks keegi aru ei sa,a kui väga see kõik mind purustab, kui väga see kõik mulle mõjub? aga peamine: miks miks miks see kõik minuga juhtub? millega ma selle ära teenisin
ma olen nii õnnetu hetkel, nii õnnetu, nii hirmul, nii muserdatud...
Kiisu
Sunday, February 28, 2010
heaksiit mu armsatele
ma tahaks nüüd kõikide armsate ja heade inimeste kohta mu elus natuke kirjutada. see pole mingi tähtsuse järjekord, lihtsalt hetkelise mälu tulemus.
joke- sa oled mu asendamatu kullakallis. aitäh sulle et sa mind nii hästi mõistad ja et kõik sinus mind õnnelikuks teeb. ma tänan empaatiat meie vahel, ma armatsan meie lähedust. jään seni, kuni mul lahkuda palud ja iial enne ei lähe. ma armastan sind!
teele- aitäh, aitäh, aitäh, et sa mu niii õnnelikuks tegid. sa tead millest ma räägin. aitäh sulle su mõistvuse ja kannatuse ja lihtsalt olemas olemise eest. ma hooolin sinust!
ketter- hoolimata sellest, mis otsuseid või asju sa teed, ma olen alati olemas. toetan sind kõiges ja annan vajadusel nõu. tahan sulle olla, kes sina minu jaoks. hästi hästi palju oled mulle andnud, ja ma tean et edaspidi saame olla vaid veelgi lähedasemad.
kadi- sa aitad ja aitasid.. ma ei oska midagi öelda. sa oled niii kaunis inimene, et sind on hea vaadata. sa oled nii suure hingega. aitöh! ma proovin sindki alati aidata. no matter what, või minuga alati rääkida!
anni- sa oled nii kaugel, kuid hoolimata sellest nii olemas. ma armastan sind, mu alatiseks südamesse jääv õde. jah, kutsun sind õeks. sa ei tea, mida sa mulle andnud oled. sa oled mind muutnud, aidanud, suunanud. sa oled mind vihastanud. sa tead kes ma olen, ja sa oskad leppida mu vigadega ja mu spontaansustega. anni, kui sind poleks, poleks mind. sõna otseses mõttes. ma olen sõnatu!
linda- mu ingel, kelleta oleks mu elu nii tühi. su konservatiivne mõtlemine on nii vastand mu lendlevatele tunnetele, mis tihti keskendumist segavad. sa oled andnud mulle palju rohkem, kui arvata oskad. ma ei oska midagi enam öelda. sa oled asendamatu, mu õde.
carmen- mu kaksikõde, sa suudad alati mind närvi ajada, mind naerma ajada ja me suudame ikka veel hiilata on empaatiaga, mis on hiilgav. sa oled pool minust, sõna otseses mõttes. ma tahaks sinuga rohkem koos olla, kuid see on paratamatu. ma armastan sind kirjeldamatult palju!
ragnar- sa jäid nii kaugele, kuid siiski tunnen, et vajan mõnikord nii hädasti su nõu. sa oled nii mõistev, samas rahulik.. ma ei oska rohkem öelda. sa oled nii südames mul, ikka veel.
simo- ma jään alati meenutama, kõik mida mu heaks tegid. sa tead seda isegi. ja kui mina sulle seda kõike ei tähendanud, siis tea, et igakord, kui mul on raske, mõtlen, mida küll sina ütleksid.'
cathy, laura, kassu- usaldan teid ja armastan teid. te kõik olete minuga alti olnud. te kõik olete mulle endast killukese jätnud!
kristin- mu vanem õde, kellega on juba nii palju jagatud. ma olen nii õnnelik, et su leidsid, ja nii kurb et sind väga ei näe. sa oled nii tuulepea vahel, kuid enamasti annad nii head nõu. ma vajan sind, sa oled hea!
anneli- sa oled mu teine ema. sa tead, kui palju sa oled teinud, kui palju muutnud ja aidanud.aitäh, anneli, aitäh sullle! ma kummardan su ees.
janely- mu üks parimatest sõbrannadest siin tartus. ma armastan sinu naeru, ma armastan meie veinijoomist, ma armastan su hoolivust, su mõistvust, su otsekohesust, kõike. Sa oled nii asendamatu!
gea- ma armastan seda, kuidas meie enamus vestlustest algavad "SA EI KUJUTA ETTE MIS JUHTUS" lausega. ma armastan seda, kuidas ma sind usaldada saan, kuidas sa mind mõistad ja kuidas ma julgen oma wildest asju sulle rääkida. ka üks parimatest siin tartus.
mammi- mu vanaema, sa oled midagi palju palju enamat kui lihtsalt vanaema. sinuga rääkides ja kuulates su jutte sinust- see kõik tähendab mulle palju. ma üritan olla sulle sama hea lapselaps, kui sina oled mulle vanaemana. ma armastan hommikusi pannkooke, lõngakerimisi, koristamisi, puude lõhkumist.. mammi ma armastan sind lihtsalt nii nii nii palju!
ardo, säm, mu endine klass, mu endine koor, ragnar, heli, kõik mu sõbrad, muusikakoolikaaslased, kooliõed-koolivennad- ma olen teist kaugel, aga soovin ikka alati teile parimat! ma usun ja loodan, et meenutate mõnikord mind, sets mina mõtlen teile küll!
henri, jugy, revo, ingman, allas, maria, karin, kiks, merka, käidy, jaak- elu ühikas oleks teieta nii igav. elu ühikas ilme teieta poleks mitte iial see, mis ta on praegu.
sandra, alo, hardi, tamur, andrus, rainer, kris- klassielu poleks minu jaoks talutav, kui poleks teid. loodan, et see nii ka jääb.
eero, siim, mart, oliver, tarmo- mu endine bänd, kes andis mulle nii palju võimalusi edasi areneda, tänan!
heli, marika- ma hindan nii väga seda, mida mu heaks tegite. ja ikka teete! selle kõige kirjeldamiseks ei ole veel sõnu..
elina, ulvi- minu kaks olulisemat suunajat klassikalise muusikateel. ka popmuusika teel. olete mu eluga rohkem seotud, kui arvata võiks. suur kummardus teiele selle eets, et olete mind vorminud ja minust teinud selle, kes ma olen.
grete- aitäh sulle, et sinuga koos töötades nii palju saavutasin. et nii palju arenesin. sa oled parim lauluõpetaja, keda kunagi teadnud olen!
ja lõpuks mu emme- ma siiski tänan sind kõige eest. sa muutsi mu just täpselt selliseks inimeseks nagu ma praegu olen. vahemaa on meile kasuks tulnud. ma armastan sind, kuid ma ei suuda sinuga koos elada.
ma niiii väga tänan kõiki kes mind on elus aidanud, suunanud ja mõistnud. ma olen väga tänulik kõige eest, ma olen tänulik, et elu on mind kokku viinud niiii suurepäraste inimestega! ma loodan, et teil on alati elus õnne. ma loodan, et ma suutsin ja suudan ka teile anda kasvõi killukese sellest õnnest, mida teie mulle jagasite ja jagate. suur kummardus ja tuhat suudlust igaühele!
Kiisu
hommikud ja halvakskiit
ma vihkan hommikuid. või vähemalt tänast hommikut. ma magasin hästi palju, aga ma olen ikka väsinud. pidin end voodist konkreetselt VÄLJA REBIMA.
eile oli niii imelik üksi magama minna. olen harjunud, et joke on mu kõrval, ja hotellis polnud ka väga kedagi. aga hea oli see, et eile õhtul lobisesime msnis. natukene leevendas seda igatsust, mis tema järgi mu sees alati lahvatab, kui ta rohkem kui 30 minutit eemal on olnud.
lugesin just üht blogi, mis mind meeletult närvi ajas. see jutt, kuidas "oh, ma avastasin, et ma saan alati kõike,mida ma tahan" vastab küll tõele, kuid mis hinnaga sa neid asju või heakskiitu saad? sa murrad südameid, purustad elusid ja iseenda mainet. ärka üles ja palun lõpeta teiste elude laiaks litsumine. sinu pärast on nii palju kannatatud, sest sa pead alati saama mida sa tahad. Aga mina igatahes, et kavatse seda taluda. Anna mulle ainult põhjus ja ma luban, et ma ütlen sulle kõike seda sama, mida ma praegu kirjutan.
Ma ei ole tagarääkija inimene, kuid ettevaatlikuse mõttes lasen sinul alustada. see on nii vale, et keegi pole julgenud sulle mitte midagi öelnud. sa oled mulle juba nii palju halba põhjustanud, et minul oleks vabalt põhjust sulle ette heita nii kahepalgelisust, silmakirjalikkust ja paljude suhete rikkumist. sa ei meeldi mulle ja ma olen seda sulle öelnud. niiet palun, palun ära räägi minuga, nagu oleksime me sõbrad. sest sõbrad nii EI tee.
see ajas mu nüüd põhjalikult pahaseks. ma igaks juhuks rohkem ei kirjuta, praegu.
olgu teil ilusam hommik!
Kiisu
Saturday, February 27, 2010
hirm
istun praegu hotellis.. ihüksi. ma ei tea, mida, aga ma kardan kohutavalt. mitte üksindust, ei ei. mingi seletamatu asi hirmutab mind..
ma kardan nii väga.
Kiisu
õhin
hahaha, avastasin just, et tegin blogi ja juba neljas sissekanne, sets ma olen sellest nii õhinas.
armas, kas pole?
olgu, ma täna enam ei kirjuta. ma loodan.
järgmiste kordadeni,
Kiisu
tarkus
kuna mul on ilmselgelt hetkel vaba päev ja vaba aega palju, siis mõtlesin, et loen oma vanu kirjutisi. naljakas on lugeda mu sõnakasutuse arengut, vaadata kuidas see aastatega ühe küpsemaks muutub. samas ka avastada, kui tähtis on ikkagi oma kirjutistesse oma hinge panna, kasvõi killukese. oma esimese suure kirjandusliku võidu sain just tänu sellele, et kirjutasin loo omaenda kogemustele tuginedes. nii on lahe.
üleüldse olen avastanud, et mulle meeldib ikka palju rohkem kirjutada proosat. või siis äärmisel juhul laulusõnu. nii on kuidagi vabam, sest mulle näib, nagu luule kammitseks mind. selles mõttes oleme jokega hästi erinevad, kuna ta on rohkem luule kirjutaja. mis aga ei tähenda, et team proosajutud mul naerupisaraid välja ei tooks.
jestas, kui ametlikult ma kõlan.
olen praegu msnis ja siin vilksab pidevalt mu kaksikõe nimi. ta on küll vastik ja nõme vahepeal, aga siia tartusse kolides jäi minust nii suur osa temaga koos tallinna. ma igatsen teda ja ma tean, et kui ta oleks koos minuga, oleksid mõned asjad palju kergemad. ma armatan teda nii väga.
üleüldse igatsen hästi palju oma sõpru, kes kõik sauele ja tallinna jäid. mu parimad, anni ja linda, siis veel kassu, cätu, ragnar, kõik mu endisest klassist.. ma armastan oma siinseid sõpru, kuid tunnen nii suurt igatsust teiste järele, kes on nii kaugel.
muusika lohutab mind nii väga. näiteks mu absoluutselt täiesti kindel lemmikbänd evanescence. nende lood on nii geniaalsed. nad põimivad omavahel ideaalselt nii hingeminevad sõnad, mõnikord hästi lihtsa viisi ja samas keeruka harmoonia (või vastupidi). ja loomulikult nende laulja, amy lee hääl. see on täiesti müstiline, kuidas ta hääl su hinge tungib, see on midagi ebamaist. jokele meeldib ka amy väga!
ja näiteks ines. mu lemmiklaulja. tema ja evanescence on need, kellega ma suudan samastuda. kui nende lugusid laulan, oleks need justkui mu enda kirjutatud, sest ma tean täpselt mida ja kuidas teha, millise tundega ja milliste rõhkudega. see on nii imelik aga nii pagana hea tunne.
ma armastan muusikat!
ma ei tea mitmendat korda ma seda nüüd juba ütlen, kuid kohtume veel,
Kiisu
aga nüüd midagi väga olulist
tahan teile kõigile, tervele maailmale rääkida jokest.
joke on niii unikaalne. juba ta nimi on niivõrd ainulaadne, et seda väga ei leidu. jah, joke on ta päris nimi. ta tuli mu ellu ajal, mil ma poleks midagi sellist kunagi oodanud. kõik see juhtus nii..
elame koos ühikas, aga hetkel oleme majutatud hotelli. ühel õhtul tuli kõigil hull lollitamistuju ja me tegeime veesõda. ma ei mäleta miks ma end hullult üles olin löönud, aga igatahes olin ma päris kena välimusega. tegime siis veesõda ja joke kallas mu üle LIITRI külma veega üle. muidugi jooksis ta siis ära. aga peale seda hakkas mul järsku väga halb ja kõik läks mustaks, niisiis ma minestasin. järgmisel hetkel, mida ma endale teadvustasin, olin ma kuskil voodis ja muidugi oli tema seal. me jokega enne nagu väga ei suhelnud, aga peale seda hakkasime rohkem rääkima. igatahes, mind viidi haiglasse ja muu selline jama, ning kui ma olin viimast päeva haiglas, pääsesin ma msni. seal rääkisime jokega päris päris pikalt. enne olime vahetanud ka hulga sms'e. juba peale esimest vestlust tundsime mõlemad sellist lahedat positiivset tunnet. kui ma haiglast ühikasse sain, olime suhteliselt lahutamatud ja rääkisime hästi palju. ühel õhtul oli meil jälle lollitamistuju ja me jokega hakkasime kiisusid mängima. see oli ülinaljakas. ja veel naljakam oli see, et nagu ehtsad kiisud, jäime me peame pikka ja väsitavat "kurrunurrmjäugumist" magama, ainult et ta hoidis mult ümbert kinni.. nii hea oli. ja siis käisiki nagu mingi klõps. peale seda oleme nagu suhteliselt lahutamatud..
meie sarnasus, meie mõttemaailmade ühtivuse on nii naljakas. ja kõige imelikum on see, et me usaldame teineteist algusest peale 100%. joke teab minu kohta asju, mida ei tea isegi mu kaksikõde. ma võin täiesti ausalt ja siiralt öelda, et armastan joket. tõesti armastan.
ma armastan ta naeru, ta naeratust, ta positiivsust, ta nalju, ta varjatud külgi, ta mõttemaailma, ta häält, ta silmi, ta keha, ta seda kõike, mida pole võimalik sõnadesse panna. ma armastan meie hommikuid, meie pilke, meie suudlusi, meie puudutusi, meie nalju, meie käimisi, meie rääkimisi, meie usaldust, meie vabadust, meie sarnasust. ma armastan seda, kuidas me õhtuti lihtsalt koos oleme, kas siis pakume teistele looma-meelelahutust või sööme popkorni ja krõpsu ja vaatame mingit totakat filmi. Ma armastan isegi meie igahommikusi ja õhtusi kikude lihvimisprotsessi. ma armastan seda, kuidas me üksteist mõistame ja IKKA VEEL avastame sarnasusi. ma armastan temaga koos kõike teha, ma armastan seda, et ma ei pea temaga koos olles mitte millegi pärast põdema. Ma armastan seda, et ta suudab mu alati naeratama panna.
ilmselt meeldibki mulle kõige rohkem see, et ma saan temaga rääkida. jokega on niii... kerge rääkida. me võime terve öö lihtsalt üksteist vaadata ja arutada absoluutselt kõike. ja ma tunnengi end temaga nii vabalt. ma tunnen temaga nii suurt lähedust. nii suurt ühtekuuluvust.
ja mingi ime läbi armastab tema mind sama palju.
mul on niii hea meel, et temas on kõik, mida olen kunagi tahtnud: ta on loominguline, ta on muusik, temaga saab muusikast rääkida, ta kirjutab, ta teeb nalja, ta on nii positiivne koguaeg. vaimne ja füüsiline suhe on meil nii tasakaalus. kui mõnikord kumbki meist midagi ütleb, tabame tihti, et just samal hetkel tahtis ka teine täpselt sama öelda. selline hingesugulus on haruldane, seda on siiani mul juhtunud vaid kahe parima sõbrannaga ja kaksikõega.
ma tean, et enamus arvavad sellise kogu jutu peale, et olen tüüpiline armunud inimene, kuid mina ise tean, et see on midagi palju palju suuremat kui armumine. mina ise tean seda ja joke teab ning see on kõik mis meile korda läheb. me oleme saanud nii palju positiivset tagasisidet oma suhte kohta, niiet ilmselt on see ka teistele välja paistnud, kui õnnelikud me oleme.
ma ei kujuta ette, mida ma olen teinud, et temaga koos saan olla, kuid annan endast parima, et olla talle kasvõi pooltki see, kes tema minu jaoks on.
kurb on vaid see, kui meie kahe kiirgav õnn teistele pinnuks silmas on. mitte kõigile, ja mitte enamusele, vaid just mõnedele.
kohtume jälle,
Kiisu
mitte midagi liialt olulist
tere,
mina olen carol, peamine hüüdnimi on mul kiisu. mõtlesin, et hakkaks blogima. eks näis, mis sellest asjast siis välja tuleb. võibolla natukene siis minust.
olen laulja, muusik. armastan kõiksugu loomingulist eneseväljendust. ma pole küll kindel miks selle blogi tegin, kuid ilmselt on mul siis vaja endast asju välja elada ja kirjutamist mulle meeldib harrastada, niiet ehk see aitab.
olen emotsionaalne inimene. olen väga sõbralik, mõnikord liiga. armastan kõiksugu meelelahutust ja meeldib end elusana tunda. meeldib teiste eest hoolitseda, soovin ja usun inimestest alati parimat.kui kellessegi kiindun, siis väga sügavalt. hoian oma sõpru, proovin alati nende jaoks aega võtta, sest selisesse lausesse nagu "ma ei saa, ma ei jõua, mul pole aega" lausesse ma väga uskuda ei taha. aega on alati, seda tuleb osata kasutada. kui vihastan, siis asja eest ja kergelt ei unusta. ma vihkan väga väheseid inimesi, aga kui, siis asja eest. mulle ei meeldi pealiskaudsus, eelarvamused, kuulujutud, petmine, valetamine, kahepalgelisus ja silmakirjalikus. samuti ei meeldi mulle, kui kasutatakse ebaausaid võtteid ja manipuleeritakse. julge olla, kes sa oled ja ela oma elu- selline on minu arvates kui mitte õige, siis vähemalt kõigi suhtes kõige ausam elamisviis. olen hästi kirglik, mõnikord liialt temperamentne. võtan tihti asju liiga hinge. kaitsen tuliselt oma ja teiste õiguseid. proovin olla hästi tugev ja kindlameelne aga mul on omad nõrkushetked. üritan käituda ettemõtlevalt, aga tihti teen ikka asju tunnete ajel. olen spontaanne, mu tujud võivad muutuda, kuid suudan asju tasakaalus hoida. vahel võin olla hästi kodune ja rahulik, mõnikord löön end üles ja lähen välja. risti millelegi ette ei löö, elan oma elu iseenda jaoks. või vähemalt üritan. keegi kunagi ütles mu kohta "carol- sugar, spice and everything nice". ma ei tea küll, palju selles tõde on.
see kõik on väga tore ja sellisena näen ma end hetkel. aga mu tuju võib jällegi muutuda.
until next time,
Kiisu