ma ei tea, kas olete seda kunagi kogenud. mina olen. neli korda.
carmen- mu kaksikõde. meie empaatia temaga, meie üksteise mõistmine ja tunnetamine on midagi, mis saab olla ainult kaksikõdedel. me tunneme teineteise tundeid, meid kummitavad ühed ja samad laulud, vähemalt varem oli nii. ma tunnen temaga hästi hästi suurt lähedust. ohja, me kakleme, koguaeg ja me sõimame. aga me armastame üksteist. ja see on midagi meeliülendavalt suurt.
anni- me oleme sõbrad olnud 13 pikka aastat. me mõistame teineteist, me tunneme teineteist. me oleme vastandid, aga nii sarnased. ma ei oska tegelikult isegi sõnadesse panna. meid on tihti õdedeks peetud. see on äge. aga meil on ka olnud tülisid, kunagi näiteks eelmisel aastal bioloogias. õpetaja mainis mingeid "pereprobleeme". see oli tegelikult naljakas. aga mis kõige tähtsam: me julgeme teineteisele oma arvamuse välja öelda. sest see on aus ja me oleme juba piisavalt kaua sõbrad olnud, et mitte aususe peale vihastada. ma tean, et anni on mulle palju rohkem andnud, kui ma väärt olen.. aga ma proovin olla talle alati ja igavesti kõikidest see, kes teda alati aitab!
linda- ka temaga on selline hea ja soe tunne, justkui mõistaksime teineteise mõtteid. vähemalt minul on nii. ta on niii soe ja südamlik inimene, aga me oleme tegelikult mõtlemistes täielikud vastandid. see mida ma olen temaga julgenud jagada, on midagi palju enamat kui lihtsalt sõprus. tunne ta vast puhast, siirast ja suurt armastust.
ja joke- sidus mind elu külge niidiga, mis on purunematu. ma ei oska enam midagi öelda... he's the only one for me. ma armastan teda, nii nii nii palju ja kuulun täielikult talle.
a nüüd läks jamaks. ja ma pean lõpetama.
Kiisu
No comments:
Post a Comment