hommikud ja halvakskiit

ma vihkan hommikuid. või vähemalt tänast hommikut. ma magasin hästi palju, aga ma olen ikka väsinud. pidin end voodist konkreetselt VÄLJA REBIMA. 

eile oli niii imelik üksi magama minna. olen harjunud, et joke on mu kõrval, ja hotellis polnud ka väga kedagi. aga hea oli see, et eile õhtul lobisesime msnis. natukene leevendas seda igatsust, mis tema järgi mu sees alati lahvatab, kui ta rohkem kui 30 minutit eemal on olnud.

lugesin just üht blogi, mis mind meeletult närvi ajas. see jutt, kuidas "oh, ma avastasin, et ma saan alati kõike,mida ma tahan" vastab küll tõele, kuid mis hinnaga sa neid asju või heakskiitu saad? sa murrad südameid, purustad elusid ja iseenda mainet. ärka üles ja palun lõpeta teiste elude laiaks litsumine. sinu pärast on nii palju kannatatud, sest sa pead alati saama mida sa tahad. Aga mina igatahes, et kavatse seda taluda. Anna mulle ainult põhjus ja ma luban, et ma ütlen sulle kõike seda sama, mida ma praegu kirjutan. 

Ma ei ole tagarääkija inimene, kuid ettevaatlikuse mõttes lasen sinul alustada. see on nii vale, et keegi pole julgenud sulle mitte midagi öelnud. sa oled mulle juba nii palju halba põhjustanud, et minul oleks vabalt põhjust sulle ette heita nii kahepalgelisust, silmakirjalikkust ja paljude suhete rikkumist. sa ei meeldi mulle ja ma olen seda sulle öelnud. niiet palun, palun ära räägi minuga, nagu oleksime me sõbrad. sest sõbrad nii EI tee.

see ajas mu nüüd põhjalikult pahaseks. ma igaks juhuks rohkem ei kirjuta, praegu. 

olgu teil ilusam hommik!

Kiisu