taastus

taastan oma suhteid omaenda blogiga.
kuulan evanescence'i "lithium"i.. ja meelde tulevad vanad ajad. kõlab melanhoolselt, aga ma tõesti tahaksin tagasi paari aega oma nö "eelmisest elust". koguaeg oli nii põnev..
mitte et mul praegu oleks igav elu. kool on hästi suureks osaks minu elust saanud (jep, uskumatu, et mina seda ütlen), koormus on lihtsalt nii palju kasvanud. ma õpin ja töötan, töötan ja õpin. õppimise juures mõtlen ka seda, et õpin elama. hämmastav kui palju olen ma arenenud sellest ajast, kui omaenda elu alustasin. üks mu kallis klassivend ütles, et ma olen tema arvates muutunud lihtsalt 180 kraadi. muidugi ta ei mõelnud seda hea tooniga, aga ma ei nõustu selles temaga. olen küll muutunud, paraku ma lihtsalt pidin, aga oma kallite jaoks olen jäänud ikka selleks samaks, kes ma enne olin- kes ma koguaeg olen olnud.
minu praeguses elukohas, hostel Loomingus, olen tegelikult rahul. me oleme jokega muutunud palju palju vastutustundlikumateks ja palju tublimateks inimesteks. kahju ainult, no matter how hard we try, still we aren't as good as we have to be. ja see on kurb, sest me püüame ja areneme, me ei oska laksust teha kõiki asju superhästi. aga see on omaette teema.
kes veel ei tea, siis Looming on üks mõnus hostel Tartus, kuhu on kokku sulandatud mõnu atosfäär, sõbralikkus, taaskasutus ja asjade nostalgiline hõng. see kõik muudab selle hosteli mõnusalt hubaseks ja koduseks. tulge kindlasti külla! www.loominghostel.ee
vahetasin oma telefoni välja, nüüd olen ka moodne puutetundlik inimene. kaalust alla pole ma suutnud võtta ja ausalt öeldes tunnen ennast oma kehas mõnusalt ja hästi. niiet, pole siin mingit kobisemist.
jokega on meil kõik suurepärases korras, täna sai meil just 9 kuud koosolemist täis. oleme õnnelikud ja armunud, täpselt nagu enne.
aga ma tahan öelda lõpetuseks seda, et mul on kahju, et ma olen nii palju halba teinud inimestele, kes minust rohkem ootasid. ja mõtlen selle all üht kindat inimest eriti. mõtlen talle tihti.
aga olge kõik terved ja rõõmsad!
lehvitan!
Kiisu