oh, so so long time ago

ma pole juba umbes kaks sajandit siia bloginud, aga ma alles tõin oma läpaka tartusse paranduseks ja nüüd ootan seda. ja kiisu arvutis netti pole, sest juhtmetesse pole veel interneti panna suudetud. jee. sest me kolisime rehe hotellist välja ja otse kopli ühikasse. hmm. minu jaoks ikka veel harjumatu
niiet vabandused.
mis ma oskan kirjutada. mvahepeal on nii hirmus palju juhtunud- head ja halba. halvast ma rääkida ei saa, vähemalt mitte siin.
aga näiteks kohtusin joke emmega. ja joke perega. uskumatu, kui soojad võivad inimesed olla. joke emme on maailmaparim, ja me juba usaldame üksteist, täielikult. niisiis, olengi kaks viimast nädalavahetust jõgeval tsillinud. tal on nunnu ja üliemotsionaalne väike õde, kes mind jumaldab ja keda mina jumaldan. ja muidugi, jokega öösiti küünlavalgel kahekesi jutustada... see on midagi meeliülendavat.
vahepeal suutin oma hääle ära kaotada. konkreetselt. kaotasin ära. häält LIHTSALT ei tulnud. siis ma kirjutasin hästi palju muusikat, hästi palju sõnu. niiet, kui ma kunagi klaveri taha satun, siis valan selle kõik kokku ja teen ühe hea loo.
varsti on sauel võistlus, kus tahaks laulda. ja varsti on tartus ka võistlus, kus laulan. jee. :)
tegin ka otsuse, et pingutan, et saada sel aastal ellerisse laulu erialale sisse. sel juhul good bye, khk, and welcome new and perfect life.
täna on täiesti kirjeldamatu väsimus peal. silmad vajuvad kinni ja haigutus on kui kleebitud mu näole. imelik.
jokel kustus eile ära tema kõige kõige kõige lemmikuma bändi Nirvana valitud ja sorteeritud lood, Korni lood ja Nightwishi lood. me veel detektiivime, et kuhu need kadusid aga joke on õnentu ja siis olen ju ka mina õnnetu.
ahjaa, kohtusin ka joke ekstüdrukuga, hessuga. ta on tore, tal on hästi ilusad silmad aga ma olen nii armukade, sest nad suhtlevad tihedalt. ja kuigi ma tean ja annan endale aru, et mitte iialgi poleks mul selleks vähimatki põhjust, ei suuda maendas ära hoida tulena lahvatavat kadedust, kui hessu helistab.
lugesin ka läbi Dickensi "David Copperfieldi", mis on täiesti suurepärane ja ääretult ilus raamat. see kirjakeel ja kpgu sõnakasutuse- ja põimimise osavus on väga inspireeriv.
ma ei oskagi enam kirjutada praegu. eks varsti jälle kohutme. pean laulma minema :)
Kiisu