heaksiit mu armsatele

ma tahaks nüüd kõikide armsate ja heade inimeste kohta mu elus natuke kirjutada. see pole mingi  tähtsuse järjekord, lihtsalt hetkelise mälu tulemus.

joke- sa oled mu asendamatu kullakallis. aitäh sulle et sa mind nii hästi mõistad ja et kõik sinus mind õnnelikuks teeb. ma tänan empaatiat meie vahel, ma armatsan meie lähedust. jään seni, kuni mul lahkuda palud ja iial enne ei lähe. ma armastan sind!

teele- aitäh, aitäh, aitäh, et sa mu niii õnnelikuks tegid. sa tead millest ma räägin. aitäh sulle su mõistvuse ja kannatuse ja lihtsalt olemas olemise eest. ma hooolin sinust!

ketter- hoolimata sellest, mis otsuseid või asju sa teed, ma olen alati olemas. toetan sind kõiges ja annan vajadusel nõu. tahan sulle olla, kes sina minu jaoks. hästi hästi palju oled mulle andnud, ja ma tean et edaspidi saame olla vaid veelgi lähedasemad.

kadi- sa aitad ja aitasid.. ma ei oska midagi öelda. sa oled niii kaunis inimene, et sind on hea vaadata. sa oled nii suure hingega. aitöh! ma proovin sindki alati aidata. no matter what, või minuga alati rääkida!

anni- sa oled nii kaugel, kuid hoolimata sellest nii olemas. ma armastan sind, mu alatiseks südamesse jääv õde. jah, kutsun sind õeks. sa ei tea, mida sa mulle andnud oled. sa oled mind muutnud, aidanud, suunanud. sa oled mind vihastanud. sa tead kes ma olen, ja sa oskad leppida mu vigadega ja mu spontaansustega. anni, kui sind poleks, poleks mind. sõna otseses mõttes. ma olen sõnatu!

linda- mu ingel, kelleta oleks mu elu nii tühi. su konservatiivne mõtlemine on nii vastand mu lendlevatele tunnetele, mis tihti keskendumist segavad. sa oled andnud mulle palju rohkem, kui arvata oskad. ma ei oska midagi enam öelda. sa oled asendamatu, mu õde.

carmen- mu kaksikõde, sa suudad alati mind närvi ajada, mind naerma ajada ja me suudame ikka veel hiilata on empaatiaga, mis on hiilgav. sa oled pool minust, sõna otseses mõttes. ma tahaks sinuga rohkem koos olla, kuid see on paratamatu. ma armastan sind kirjeldamatult palju!

ragnar- sa jäid nii kaugele, kuid siiski tunnen, et vajan mõnikord nii hädasti su nõu. sa oled nii mõistev, samas rahulik.. ma ei oska rohkem öelda. sa oled nii südames mul, ikka veel.

simo- ma jään alati meenutama, kõik mida mu heaks tegid. sa tead seda isegi. ja kui mina sulle seda kõike ei tähendanud, siis tea, et igakord, kui mul on raske, mõtlen, mida küll sina ütleksid.'

cathy, laura, kassu- usaldan teid ja armastan teid. te kõik olete minuga alti olnud. te kõik olete mulle endast killukese jätnud!

kristin- mu vanem õde, kellega on juba nii palju jagatud. ma olen nii õnnelik, et su leidsid, ja nii kurb et sind väga ei näe. sa oled nii tuulepea vahel, kuid enamasti annad nii head nõu. ma vajan sind, sa oled hea!

anneli- sa oled mu teine ema. sa tead, kui palju sa oled teinud, kui palju muutnud ja aidanud.aitäh, anneli, aitäh sullle! ma kummardan su ees.

janely- mu üks parimatest sõbrannadest siin tartus. ma armastan sinu naeru, ma armastan meie veinijoomist, ma armastan su hoolivust, su mõistvust, su otsekohesust, kõike. Sa oled nii asendamatu!

gea- ma armastan seda, kuidas meie enamus vestlustest algavad "SA EI KUJUTA ETTE MIS JUHTUS" lausega. ma armastan seda, kuidas ma sind usaldada saan, kuidas sa mind mõistad ja kuidas ma julgen oma wildest asju sulle rääkida. ka üks parimatest siin tartus.

mammi- mu vanaema, sa oled midagi palju palju enamat kui lihtsalt vanaema. sinuga rääkides ja kuulates su jutte sinust- see kõik tähendab mulle palju. ma üritan olla sulle sama hea lapselaps, kui sina oled mulle vanaemana. ma armastan hommikusi pannkooke, lõngakerimisi, koristamisi, puude lõhkumist.. mammi ma armastan sind lihtsalt nii nii nii palju!

ardo, säm, mu endine klass, mu endine koor, ragnar, heli, kõik mu sõbrad, muusikakoolikaaslased, kooliõed-koolivennad- ma olen teist kaugel, aga soovin ikka alati teile parimat! ma usun ja loodan, et meenutate mõnikord mind, sets mina mõtlen teile küll!

henri, jugy, revo, ingman, allas, maria, karin, kiks, merka, käidy, jaak- elu ühikas oleks teieta nii igav. elu ühikas ilme teieta poleks mitte iial see, mis ta on praegu.

sandra, alo, hardi, tamur, andrus, rainer, kris- klassielu poleks minu jaoks talutav, kui poleks teid. loodan, et see nii ka jääb. 

eero, siim, mart, oliver, tarmo- mu endine bänd, kes andis mulle nii palju võimalusi edasi areneda, tänan!

heli, marika- ma hindan nii väga seda, mida mu heaks tegite. ja ikka teete! selle kõige kirjeldamiseks ei ole veel sõnu..

elina, ulvi- minu kaks olulisemat suunajat klassikalise muusikateel. ka popmuusika teel. olete mu eluga rohkem seotud, kui arvata võiks. suur kummardus teiele selle eets, et olete mind vorminud ja minust teinud selle, kes ma olen.

grete- aitäh sulle, et sinuga koos töötades nii palju saavutasin. et nii palju arenesin. sa oled parim lauluõpetaja, keda kunagi teadnud olen!

ja lõpuks mu emme- ma siiski tänan sind kõige eest. sa muutsi mu just täpselt selliseks inimeseks nagu ma praegu olen. vahemaa on meile kasuks tulnud. ma armastan sind, kuid ma ei suuda sinuga koos elada. 

ma niiii väga tänan kõiki kes mind on elus aidanud, suunanud ja mõistnud. ma olen väga tänulik kõige eest, ma olen tänulik, et elu on mind kokku viinud niiii suurepäraste inimestega! ma loodan, et teil on alati elus õnne. ma loodan, et ma suutsin ja suudan ka teile anda kasvõi killukese sellest õnnest, mida teie mulle jagasite ja jagate. suur kummardus ja tuhat suudlust igaühele!

Kiisu

hommikud ja halvakskiit

ma vihkan hommikuid. või vähemalt tänast hommikut. ma magasin hästi palju, aga ma olen ikka väsinud. pidin end voodist konkreetselt VÄLJA REBIMA. 

eile oli niii imelik üksi magama minna. olen harjunud, et joke on mu kõrval, ja hotellis polnud ka väga kedagi. aga hea oli see, et eile õhtul lobisesime msnis. natukene leevendas seda igatsust, mis tema järgi mu sees alati lahvatab, kui ta rohkem kui 30 minutit eemal on olnud.

lugesin just üht blogi, mis mind meeletult närvi ajas. see jutt, kuidas "oh, ma avastasin, et ma saan alati kõike,mida ma tahan" vastab küll tõele, kuid mis hinnaga sa neid asju või heakskiitu saad? sa murrad südameid, purustad elusid ja iseenda mainet. ärka üles ja palun lõpeta teiste elude laiaks litsumine. sinu pärast on nii palju kannatatud, sest sa pead alati saama mida sa tahad. Aga mina igatahes, et kavatse seda taluda. Anna mulle ainult põhjus ja ma luban, et ma ütlen sulle kõike seda sama, mida ma praegu kirjutan. 

Ma ei ole tagarääkija inimene, kuid ettevaatlikuse mõttes lasen sinul alustada. see on nii vale, et keegi pole julgenud sulle mitte midagi öelnud. sa oled mulle juba nii palju halba põhjustanud, et minul oleks vabalt põhjust sulle ette heita nii kahepalgelisust, silmakirjalikkust ja paljude suhete rikkumist. sa ei meeldi mulle ja ma olen seda sulle öelnud. niiet palun, palun ära räägi minuga, nagu oleksime me sõbrad. sest sõbrad nii EI tee.

see ajas mu nüüd põhjalikult pahaseks. ma igaks juhuks rohkem ei kirjuta, praegu. 

olgu teil ilusam hommik!

Kiisu

hirm

istun praegu hotellis.. ihüksi. ma ei tea, mida, aga ma kardan kohutavalt. mitte üksindust, ei ei. mingi seletamatu asi hirmutab mind..

ma kardan nii väga.

Kiisu

õhin

hahaha, avastasin just, et tegin blogi ja juba neljas sissekanne, sets ma olen sellest nii õhinas. 

armas, kas pole?

olgu, ma täna enam ei kirjuta. ma loodan.

järgmiste kordadeni,

Kiisu

tarkus

kuna mul on ilmselgelt hetkel vaba päev ja vaba aega palju, siis mõtlesin, et loen oma vanu kirjutisi. naljakas on lugeda mu sõnakasutuse arengut, vaadata kuidas see aastatega ühe küpsemaks muutub. samas ka avastada, kui tähtis on ikkagi oma kirjutistesse oma hinge panna, kasvõi killukese. oma esimese suure kirjandusliku võidu sain just tänu sellele, et kirjutasin loo omaenda kogemustele tuginedes. nii on lahe.

üleüldse olen avastanud, et mulle meeldib ikka palju rohkem kirjutada proosat. või siis äärmisel juhul laulusõnu. nii on kuidagi vabam, sest mulle näib, nagu luule kammitseks mind. selles mõttes oleme jokega hästi erinevad, kuna ta on rohkem luule kirjutaja. mis aga ei tähenda, et team proosajutud mul naerupisaraid välja ei tooks. 

jestas, kui ametlikult ma kõlan.

olen praegu msnis ja siin vilksab pidevalt mu kaksikõe nimi. ta on küll vastik ja nõme vahepeal, aga siia tartusse kolides jäi minust nii suur osa temaga koos tallinna. ma igatsen teda ja ma tean, et kui ta oleks koos minuga, oleksid mõned asjad palju kergemad. ma armatan teda nii väga.

üleüldse igatsen hästi palju oma sõpru, kes kõik sauele ja tallinna jäid. mu parimad, anni ja linda, siis veel kassu, cätu, ragnar, kõik mu endisest klassist.. ma armastan oma siinseid sõpru, kuid tunnen nii suurt igatsust teiste järele, kes on nii kaugel. 

muusika lohutab mind nii väga. näiteks mu absoluutselt täiesti kindel lemmikbänd evanescence. nende lood on nii geniaalsed. nad põimivad omavahel ideaalselt nii hingeminevad sõnad, mõnikord hästi lihtsa viisi ja samas keeruka harmoonia (või vastupidi). ja loomulikult nende laulja, amy lee hääl. see on täiesti müstiline, kuidas ta hääl su hinge tungib, see on midagi ebamaist. jokele meeldib ka amy väga!

ja näiteks ines. mu lemmiklaulja. tema ja evanescence on need, kellega ma suudan samastuda. kui nende lugusid laulan, oleks need justkui mu enda kirjutatud, sest ma tean täpselt mida ja kuidas teha, millise tundega ja milliste rõhkudega. see on nii imelik aga nii pagana hea tunne. 

ma armastan muusikat!

ma ei tea mitmendat korda ma seda nüüd juba ütlen, kuid kohtume veel,

Kiisu

aga nüüd midagi väga olulist

tahan teile kõigile, tervele maailmale rääkida jokest.

joke on niii unikaalne. juba ta nimi on niivõrd ainulaadne, et seda väga ei leidu. jah, joke on ta päris nimi. ta tuli mu ellu ajal, mil ma poleks midagi sellist kunagi oodanud. kõik see juhtus nii..

elame koos ühikas, aga hetkel oleme majutatud hotelli. ühel õhtul tuli kõigil hull lollitamistuju ja me tegeime veesõda. ma ei mäleta miks ma end hullult üles olin löönud, aga igatahes olin ma päris kena välimusega. tegime siis veesõda ja joke kallas mu üle LIITRI külma veega üle. muidugi jooksis ta siis ära. aga peale seda hakkas mul järsku väga halb ja kõik läks mustaks, niisiis ma minestasin. järgmisel hetkel, mida ma endale teadvustasin, olin ma kuskil voodis ja muidugi oli tema seal. me jokega enne nagu väga ei suhelnud, aga peale seda hakkasime rohkem rääkima. igatahes, mind viidi haiglasse ja muu selline jama, ning kui ma olin viimast päeva haiglas, pääsesin ma msni. seal rääkisime jokega päris päris pikalt. enne olime vahetanud ka hulga sms'e. juba peale esimest vestlust tundsime mõlemad sellist lahedat positiivset tunnet. kui ma haiglast ühikasse sain, olime suhteliselt lahutamatud ja rääkisime hästi palju. ühel õhtul oli meil jälle lollitamistuju ja me jokega hakkasime kiisusid mängima. see oli ülinaljakas. ja veel naljakam oli see, et nagu ehtsad kiisud, jäime me peame pikka ja väsitavat "kurrunurrmjäugumist" magama, ainult et ta hoidis mult ümbert kinni.. nii hea oli. ja siis käisiki nagu mingi klõps. peale seda oleme nagu suhteliselt lahutamatud.. 

meie sarnasus, meie mõttemaailmade ühtivuse on nii naljakas. ja kõige imelikum on see, et me usaldame teineteist algusest peale 100%. joke teab minu kohta asju, mida ei tea isegi mu kaksikõde. ma võin täiesti ausalt ja siiralt öelda, et armastan joket. tõesti armastan.

ma armastan ta naeru, ta naeratust, ta positiivsust, ta nalju, ta varjatud külgi, ta mõttemaailma, ta häält, ta silmi, ta keha, ta seda kõike, mida pole võimalik sõnadesse panna. ma armastan meie hommikuid, meie pilke, meie suudlusi, meie puudutusi, meie nalju, meie käimisi, meie rääkimisi, meie usaldust, meie vabadust, meie sarnasust. ma armastan seda, kuidas me õhtuti lihtsalt koos oleme, kas siis pakume teistele looma-meelelahutust või sööme popkorni ja krõpsu ja vaatame mingit totakat filmi. Ma armastan isegi meie igahommikusi ja õhtusi kikude lihvimisprotsessi. ma armastan seda, kuidas me üksteist mõistame ja IKKA VEEL avastame sarnasusi. ma armastan temaga koos kõike teha, ma armastan seda, et ma ei pea temaga koos olles mitte millegi pärast põdema. Ma armastan seda, et ta suudab mu alati naeratama panna.

ilmselt meeldibki mulle kõige rohkem see, et ma saan temaga rääkida. jokega on niii... kerge rääkida. me võime terve öö lihtsalt üksteist vaadata ja arutada absoluutselt kõike. ja ma tunnengi end temaga nii vabalt. ma tunnen temaga nii suurt lähedust. nii suurt ühtekuuluvust.

ja mingi ime läbi armastab tema mind sama palju. 

mul on niii hea meel, et temas on kõik, mida olen kunagi tahtnud: ta on loominguline, ta on muusik, temaga saab muusikast rääkida, ta kirjutab, ta teeb nalja, ta on nii positiivne koguaeg. vaimne ja füüsiline suhe on meil nii tasakaalus. kui mõnikord kumbki meist midagi ütleb, tabame tihti, et just samal hetkel tahtis ka teine täpselt sama öelda. selline hingesugulus on haruldane, seda on siiani mul juhtunud vaid kahe parima sõbrannaga ja kaksikõega.

ma tean, et enamus arvavad sellise kogu jutu peale, et olen tüüpiline armunud inimene, kuid mina ise tean, et see on midagi palju palju suuremat kui armumine. mina ise tean seda ja joke teab ning see on kõik mis meile korda läheb. me oleme saanud nii palju positiivset tagasisidet oma suhte kohta, niiet ilmselt on see ka teistele välja paistnud, kui õnnelikud me oleme.

ma ei kujuta ette, mida ma olen teinud, et temaga koos saan olla, kuid annan endast parima, et olla talle kasvõi pooltki see, kes tema minu jaoks on.

kurb on vaid see, kui meie kahe kiirgav õnn teistele pinnuks silmas on. mitte kõigile, ja mitte enamusele, vaid just mõnedele.

kohtume jälle,

Kiisu

mitte midagi liialt olulist

tere,

mina olen carol, peamine hüüdnimi on mul kiisu. mõtlesin, et hakkaks blogima. eks näis, mis sellest asjast siis välja tuleb. võibolla natukene siis minust. 

olen laulja, muusik. armastan kõiksugu loomingulist eneseväljendust. ma pole küll kindel miks selle blogi tegin, kuid ilmselt on mul siis vaja endast asju välja elada ja kirjutamist mulle meeldib harrastada, niiet ehk see aitab.

olen emotsionaalne inimene. olen väga sõbralik, mõnikord liiga. armastan kõiksugu meelelahutust ja meeldib end elusana tunda. meeldib teiste eest hoolitseda, soovin ja usun inimestest alati parimat.kui kellessegi kiindun, siis väga sügavalt. hoian oma sõpru, proovin alati nende jaoks aega võtta, sest selisesse lausesse nagu "ma ei saa, ma ei jõua, mul pole aega" lausesse ma väga uskuda ei taha. aega on alati, seda tuleb osata kasutada. kui vihastan, siis asja eest ja kergelt ei unusta. ma vihkan väga väheseid inimesi, aga kui, siis asja eest. mulle ei meeldi pealiskaudsus, eelarvamused, kuulujutud, petmine, valetamine, kahepalgelisus ja silmakirjalikus. samuti ei meeldi mulle, kui kasutatakse ebaausaid võtteid ja manipuleeritakse. julge olla, kes sa oled ja ela oma elu- selline on minu arvates kui mitte õige, siis vähemalt kõigi suhtes kõige ausam elamisviis. olen hästi kirglik, mõnikord liialt temperamentne. võtan tihti asju liiga hinge. kaitsen tuliselt oma ja teiste õiguseid. proovin olla hästi tugev ja kindlameelne aga mul on omad nõrkushetked. üritan käituda ettemõtlevalt, aga tihti teen ikka asju tunnete ajel. olen spontaanne, mu tujud võivad muutuda, kuid suudan asju tasakaalus hoida. vahel võin olla hästi kodune ja rahulik, mõnikord löön end üles ja lähen välja. risti millelegi ette ei löö, elan oma elu iseenda jaoks. või vähemalt üritan. keegi kunagi ütles mu kohta "carol- sugar, spice and everything nice". ma ei tea küll, palju selles tõde on. 

see kõik on väga tore ja sellisena näen ma end hetkel. aga mu tuju võib jällegi muutuda.

until next time,

Kiisu